Šahhitütar Alamarai oli ilus ja tark, padišahh armastas teda väga, aga haareminaised olid ta peale kadedad ning korraldasid nii, et isa neiu kodunt minema ajas. Alamaraid aitas võluhobune, kes õpetas, et neiu peab riietuma noormeheks ja nii linnast põgenema. Kõrbes kohtas tütarlaps naaberriigi šahhi poega, kes kutsus ta endaga kaasa. Alamarai ei reentud, et ta on tütarlaps, aga pikapeale hakkas šahhi pojale Sandžarile tunduma, et tegu on neiuga. Sandžar ja tema ema nuputasid erinevaid viise, kuidas kindlaks teha kas külaline on neiu ja lõpuks said ka teada. Noored abiellusid ja elasid üksmeeles, aga Sandžari haaremi naised olid kadedad ning taas õnnestus neil Alamaraid mustata ja šahh ajas ta kodust minema. Võluhobuse abil jõudis neiu linnani kus ta rõõmuga vastu võeti ning mida ta valitsema asus. Möödusid aastad, kuid Sandžar ei suutnud oma naist kuidagi unustada. Ta läks teda otsima ning lõpuks läbi raskuste leidiski ta.