Vanal sepal on laisk poeg, kes pole kunagi tööd teinud. Isa lubab talle oma varanduse pärandada ainult siis, kui poeg teenib ühe rubla. Esimestel päevadel annab ema pojale rubla, too logeleb päev otsa ja viib siis raha isale. Isa ei usu, et poeg rubla ise teenis, laisk aga ainult naerab selle peale. Viimaks aga ei jää pojal midagi üle - tuleb tööle hakata, muidu jääb pärandusest ilma. Viimaks saab ta rubla kokku. Ka seekord ütleb isa, et ei usu poega, ja viskab raha tulle. Poeg tormab seda paljakäsi tulest päästma ja nii saab isa aru, et seekord on raha tõesti poja teenitud.