Lesknaisel oli poeg, laisk aga õpihimuline. Linnas sai ta selgeks kõik teadused ja õppis ka pilli - tambuuri mängima. Ema antud raha kulutas ta hasartmängus ära ja rikas kaupmees võttis ta enda juurde sulaseks. Teel vahetas noormees kaupmehe kirja oma naisele, kus oli kirjas, et kaupmehetütar peab noormehega abielluma. Peetigi uhked pulmad. Väimees ostis endale tambuuri ja hakkas seda õhtuti mängima. Kuuldused imeilusast tambuurimängust jõudsid ka kuninga kõrvu ja kuningas kutsus noormehe enda lossi, kus palkas ta ka teistelegi pillimängu õpetama. Aegapidi sai tambuurimängijast kuninga tähtsaim usaldusisik ja nõuandja. Kui kaupmees tagasi koju jõudis, lasi väimees ta vangikongi heita. Noormees oli aga kaval, ta lasi kunungal lõpuks kaupmehe vabaks lasta ning võitis nii kaupmehe usalduse.