Eite-taati võtsid endale kasulasteks tütarlapse ja lohemao. Kui lohemadu kasvas leitsid vanemad talle naise, perre sündis tütar, kui ta nuttis pudenesid tüdruku silmist kuldpisarad, kui naeris, langes suust roos. Kasuõde oli lohemao nooriku peale kade, ta õpetas naist et see mehe maonaha tulle viskaks, siis jääks mees kogu ajaks inimeseks. Noorik viskaski maonaha koldesse. Madu ütles selle peale oma naisele: "Ma võtan su tagasi siis, kui sa mind üheksa aastat otsid, üheksa kuningriiki läbi käid ja rauast pastlad läbi kulutad". Naine asuski teele, üheksa aasta jooksul käis ta Tuule, Kuu ja Päikese juures teed küsimas. Päikese käest sai noorik teada, et ta mees elab kuningalossis koos väga armugadeda naisega. Päikese ema andis naisele kaasa võluesemed ja õpetas kuidas neid kasutada, et oma mees tagasi võita. Noorikul see õnnestuski. Elasid nad nüüd õnnelikult kuningalossis, kuid igatsesid siiski oma tütrekest, keda polnud enam üheksa aastat näinud. Läbi raskuste said nad lõpuks ka oma kauni tütre tagasi.