Elanud kord ühes mägikülas auulis taati-eite, kes olid rumalad ja väänikud ning nääklesid pidevalt omavahel. Kord sügisel tappis taat kõik oma lambad ja ütles eidele, et muidu tuleb pakane ja võtab niikuinii kogu karja talvel ära. Üks võõras mees aga valetas eidele, et tema ongi see Pakane, kes liha ära võtab. Kui taat koju tuli ja aru sai ei liha on ära viidud, läks ta teekäiat taga ajama. Pakane pettis taadilt välja ka hobuse. Vihane taat jõudis järgmisel päeval koju ja nii nad eidega riidlevad, tänini.