Kanakarjas oli kana, kellel oli üks tiib, üks silm, ja kes lonkas ühte jalga - teda kutsuti Poolkanaks. Poolkana läks üksi elama ja külvas oma põllule vilja, kuid khaani hobused trampisid põllu segamini. Kana tahtis khaani käest aru pärida. Oma teel sõi ta nälja peletamiseks ära rebase ja hundi ning jõi tühjaks terve jõe. Khaan vihastas Poolkana peale ja lasi ta heita algul hanelauta ning järgmisel õhtul hobusetalli, et loomad ta surnuks tallaksid. Kana sülitas esimesel korral välja rebase ja teisel hundi ning need sõid haned ja hobused ära. Kolmandal hommikul pisteti kana ahju, kuid lind sülitas välja järve, millega ujutas pagaritoa üle. Nii pääses Poolkana varandusega koju tagasi.