Elas kord lesknaine, kellel oli loodrist poeg. Iga päev küttis poiss linde, ühel päeval sattus ta tuvi peale, kes inimkeeli armu palus ja tasuks poisile laudlina andis, mis kattus toidu ja joogiga iga kord, kui see maha laotati. Khaan soovis lina endale ja ostis selle ära. Poiss läks taas linde küttima ning sai tuvi käest eesli. Kui eeslit lüüa, kukuvad tema küljest hõbemümdid. Üks mees sai poisilt eesli kavalusega kätte ning vahetas looma tavalise eesli vastu. Kui vaesus jälle majas, läks poiss uuesti linde küttima. Tuvi tandis talle kepid, mis pahasid nüpeldavad. Nüpeldavate keppide abil sai poiss khaanilt laudlina kätte ning petisest mehelt eesli tagasi.