Kord ennevanasti elanud Abhaasias rahvas, nimega atsaanid, kes olid väga väikest kasvu, aga nii kanged, et ei kartnud mitte kedagi. Ükskord aga liugles nende õuele häll koos sülelapsega, kelle nad üles kasvatasid. Sirgunud noormeheks, kadus kasulaps aga ära ja atsaani taat, märgates, et sikul lehvib habe tuules, leidis, et kasupojast saab nende hävitaja. Tekkis tulekahju ja kõik atsaanid said hukka.