Mitja isa oli surnud. Ema rabas kolhoosipõllul härgadega künda, Mitjal oli hirm, et ka ema väsib ja sureb. Poiss üritas ema aidata kuidas oskas. Sellel suvel ei olnud juba mitu kuud sadanud ning põllud olid kuivad ja muld kivikõva. Mitja märkas, et isegi rukkikõrred hakkavad kuivama ja leidis lahenduse, kuidas taimed veidigi hommikust niiskust kätte saksid, te hakkas rukkitaimede ümber mulda kobestama. Mitja eeskujul tulid ka teised lapsed põllule appi.