Kord nägi vares, kuidas varblased mingit kollast lindu taga ajasid. Vares ajas varblased minema ning kutsus kollase kanaarilinnu, kes oli oma mõnusast puurist välja lennanud, enda juurde elama. Kanaarilinnul oli varese juures raske, sügisepoole hakkas külm ja varese väga jõhkrad kombed hirmutasid teda, aga minna polnud kuhugi. Vares muidugi kurtis kuidas keegi teda ei armasta ning keegi temast ei hooli. Tegelikult ei saanud nad teineteisedt ültse aru. Vares ei mõistnud, miks kanaarilind tahaks puuri tagasi ning kanaarilid ei taibanud varese sellist vabadusesoovi.