Fakiir, kes peab kooli, petab külainimesi, jättes mulje, et omab teadmisi, tegelikult ei oska ta lugedagi. Lapsed, kes koolis käivad, õpivad omapead, õpetaja ei tegele nendega üldse. Kord oleks aga õpetaja küündimatus peaaegu välja tulnud; nimelt pöördus tema poole naine palvega, et fakiir talle mehe saadetud kirja ette loeks. Nähes fakiiri kimbatust, oletab naine, et kirjas seisab, et ta mees on surnud. Saades hiljem kirja tegeliku sisu teada, süüdistab naine fakiiri tema eksitamises, kuid fakiir petab edasi, valetades, et ajas kirjasisu kogemata sassi naise enda süül, kes oma jutuga teda segas. Nii jätkab kirjaoskamatu fakiir laste õpetamist.