Sultani kõrvu jõuab kuuldus, et üks vesiir on julmalt tapnud kaupmehe. Sultan kutsub vesiiri tunnistust andma. Vesiir jutustab, et see kaupmees oli halastamatult tapnud ühe teise kaupmehe ja röövinud tema kauba. Enne surmavat mõõgahoopi oli ohver kutsunud põldpüüd tunnistajaks sellele ebaõiglasele teole. Kui halastamatu kaupmees vesiiri juurde külla tuleb, märkab vesiir, et kaupmehe mõõgalt puudub üks kalliskivi, see kivi tuleb välja pidusöögi ajal, kaupmehe taldrikul oleva küpsetatud põldpüü kõhust. Nii sai vesiir aru, et kaupmees on süüdlane ning võttis talt elu.