Madrus peab ennast kõige vabamaks meheks maailmas, kes midagi ei karda. Öösel näeb laevapoiss näkineiut. Näkineiu on õnnetu, sest ta on üksik ning ütleb, et tema kurbusest tõuseb torm ja laev hukkub. Laevapoiss ütleb, et teab meest, kes on vaba ja lubab ta kutsuda. Vastu soovib poiss, et näkineiu oleks üksinda rõõmus, nii ei hukkuks ka laev. Madrus ilmub näki ette, kuid kardab väga. Näkineiu mõistab, et inimene talle kaaslaseks ei sobi ja läheb vette tagasi. Veepritsmed muutuvad kalliskivideks ning laevapoisi perel ei tule enam vaesust kannatada.