Esimene lause:
Muiste oli rebane kord küla kaevu juures.
Sisukokkuvõte:
Setu loomamuinasjutt. Rebane pettis vana viisu eest endale kana, kana eest hane, hane eest oina, oina eest lehma, lehma eest härja, härja eest hobuse koos ree ja rakmetega. Ikka valetas, et tema loom on peremehe loomade poolt söödud, ainult soolikad alles. Tegelikult oli salalik sööja rebane ise. Sõitis rebane hobuse ja reega, laulis oma rikastumise lugu. Teel võttis rebane ree peale jänese, kitse, koera, hundi, karu ja põdra. Ais läks katki. Järgemööda tõid loomad, mida suutsid aisa asemele. Kui lõpuks läks rebane ise metsa, sõid karu ja hunt hobuse seestpoolt nahka ära. Naha toppisid õlgi täis. Teised loomad jooksid laiali. Rebane oli näljane. Ta nägi linnukest ja tahtis tema poegi ära süüa. Linnuke õpetas rebast, kuidas süüa saada. Siis tahtis rebane viina, seejärel nalja ja siis sauna. Tsirgulinnuke aina õpetas, kuidas seda kõike saada. Lõpuks tahtis rebane sooja nahaga sauna saada. Linnuke õpetas teda läbi küla minema, siis koerad ajavad naha soojaks. Kui rebane sauna jõudis, karistas ta oma saba, et too polnud põgenemisel aidanud.
Raamatust | Asukoht raamatus |
---|---|
Lk. 164-170 |