Esimene lause:
Vanal ajal oli jumalate poolt sääduseks tehtud, et hundid iga aasta ühe inimese endale pidid saama.
Sisukokkuvõte:
Viljandi loomamuinasjutt. Hundid tahtsid meest endale toiduks. Mees ronis puu otsa. Hundid asetasid ennast riidana, kõige all palja küljega hunt. Kui mees ähvardas, et palja küljega hunt on juba saanud ja saab veel, ehmus too ja jooksis minema. Riit lagunes, hundid jooksid ära.
Märksõnad:
Raamatust | Asukoht raamatus |
---|---|
Lk. 102 |