Ühel lobamokast mehel on ilmatu kõva häälega eesel. Ühel päeval paneb eesel jooksu ja satub võõrasse aeda, kuhu ka üks antiloop on tulnud rohtu näksima. Eesel on antiloobi ilust lummatud ja soovib talle laulda. Antiloop keelab teda, jutustades talle mitu õpetlikku lugu, mis on juhtunud praalijate ja valel ajal kõva hääle tegijatega. Aga eesel ei kuula, laseb kisa valla. Antiloop põgeneb, eesel saab aga majaperemehelt kõva keretäie. Stepis kuuleb ta huntide ulumist ja tahab neist ilusamini laulda, kuid satub hoopis huntide õhtusöögiks.