Heinaline istub maha pruukosti võtma, ligi tuleb hunt ja küsib leiba maitsta. Kuna see talle mokkamööda on, siis tahab ta teada, kuidas saaks seda iga päev süüa. Heinaline seletab talle ära leiva keeruka saamisloo maa kündmisest kuni pätside ahjust võtmiseni. Hundi jaoks tundub see ootamine liiga pikk ja ta otsustab heinalise soovitusel hoopis hõlbuleiba maitsta. Kuid seda tehes saab ta mitu korda tublisti ninapidi veetud, kuni viimaks vana oinas talle korraliku obaduse annab. Peale seda ei mäleta hunt enam, kas sai kellegi nahka pistetud või ei, heinaline aga ütleb talle, et nii hõlbuleib maitsebki.