Abraham ja Abramessa


Esimene lause: 
Ühel päeval ütles ema Abrahamile ja Abramessale: "Võtke torbikud ja minge metsa mustikale. Ärge ainult pimeda kätte jääge, olge ikka õigel ajal kodus!"
Sisukokkuvõte: 
Abraham ja Abramessa lähevad metsa mustikale, õde saab torbiku täis, aga vend paneb pooled marjad suhu ja nii jõuab ta õhtuks ainult pool torbikut täis korjata. Vend keeldub koju minemast, õde aga asub koduteele ja palub järjest hunti, et see Abrahami pureks, et poiss koju tuleks, koera, et too pureks hunti, keppe, et need lööks koera jne, aga kõik ütlevad talle ära, sest Abraham on nende sõber. Viimaks on kass nõus hiired nahka pistma, seepeale lähevad hiired rihmu närima, rihmad härgi köitma jne - tagurpidises järjekorras tagasi, kuni hundini, kes ähvardab Abrahami pureda. Selle peale jookseb poiss kiiresti koju ja emal on hea meel, ehkki marju on ainult pool torbikutäit.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 105-109