Isa viis oma poja seitsmeks aastaks loitsija juurde õpipoisiks. Kokkulepe oli, et poiss on vaba siis kui isa ta seitsme aasta pärast ära tunneb. Poiss õppis usinasti ja kui õige aeg käes kavaldasid nad isaga vana nõia üle. Nõiakunsti kasutades elasid isa-poiega edukalt ära. Kui raha otsa sai muutis noormees end kauniks hobuseks ja isa läks teda turule müüma, hobuseostja osutus vanaks loitsijaks. Kavalusega õnnestus noormehel ka seekord pääseda, ta sattus kuninga aeda, vabanes loitsijast igaveseks ja abiellus printsessiga.