Kaks venda käisid kolm päeva jahil ja tõid endaga kaasa kaks hunti, kaks karu ja kaks lõvi. Nüüd otsustasid nad laia ilma rändama minna, loomad võtsid nad kaasa ja lepiti kokku, et taas kohtutakse aasta pärast. Vanem vend jõudis kuningriiki kus kõik kurvastasid. Linna lähedal koopas elas kaheteistkümnepealine lohe, kes vee eest nõudis igal aastal ühte neidu, sellel aastal oli järg jõudnud kuningatütreni. Vanem vend tappis koos oma loomadega lohe, aga kade kutsar kasutas juhust ning mõrvas venna, läks lossi ja rääkis et hoopis tema hukkas lohe ja peaks printsessiga abielluma. Hunt, karu ja lõvi aga ravisi imerohuga venna tervek. Linna tagasi jõudnud, nägi vanem vend et nüüd peetakse siin pulmapidu, tal õnnestus kutsar paljastada ja ise kuningatütrega abielluda. Ühel hommikul küsis ta oma teenrilt miks osa metsast on koltunud, sealt ei pidavat enam keegi tagasi tulema, seletas teener. Vanem vend läks sinna metsa ja nõid muutis mehe loomad kivikujudeks ja tappis venna. Aasta pärast sattus noorem vend samasse kuningriiki, vabastas oma venna nõidusest ning kõik elasid õnnelikult edasi.