Tsaar kaotas oma kihlasõrmuse ning lubas autasu igaühele, kes selle leiab. Sõrmuse leidis vaene sõdur. Valvur soostus sõdurit tsaari juurde lubama vaid siis, kui sõlmivad omavahel lepingu, et jagavad autasu pooleks. Sõdur pidi nõustuma. Tasuks sõrmuse leidmise eest palus sõdur arestikambrisse panekut vee ja leiva peale. Kui tsaar teada sai, mis selle iseäraliku soovi tagamaad on, lasi ta valvuri arestikambrisse panna, sõdurile kinkis aga kirstutäie raha.