Parun küsib oma kolme tütre käest, palju nad teda armastavad. Noorim vastab, et armastab teda nii palju, kui toit soola. Isa vihastab ja viskab tütre kodust välja. Tüdruk leiab tööd teenijana ühes majapidamises, kus teda kõrkjatest punutud rüü järgi Kõrkjamütsiks kutsutakse. Öösiti, kui ball toimub, paneb tüdruk aga oma uhke kleidi selga ja tantsib terve balli printsiga. Prints palub Kõrkjamütsi endale naiseks, pulmakutse saadetakse ka Kõrkajmütsi isale. Kõrkjamüts palub pulmatoitu soola mitte panna, nii et kõik toidud on maitsetud. Siis mõistab Kõrkjamütsi isa, mida ta tütar mõelnud oli, öeldes, et armastab teda nagu toit soola. Ta on lohutamatult kurb, et oli tütre ära saatnud, kuid tundes pruudis ära oma tütre, on taaskohtumise rõõm suur.