Kalapüüdja kolta naine ja karu


Esimene lause: 
Ükskord läks üks kolta naine sügisel järve äärde võrke jää alla panema, et kala püüda.
Sisukokkuvõte: 
Eit oli kojas, kui korraga ilmus kotta karu. Eit ei ehmunud, vaid hoolitses karu eest. Karu käitumise järgi sai eit aru, et see pole tavaline karu, vaid inimene, kes karuks käib. Tänutäheks hoolitsuse eest juhatas karu eide teise karukskäija juurde, kes oli surnuks külmunud, kuid kelle juurest leiti rahakott.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 12 - 13