Jutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
E on mures | Pervik, Aino | E oli ärevil ja närvis: järgmisel päecal pidi ta olema Euro. |
Ebatavaline jonnipunn | Seero, Tõnu | Isa tuli töölt ja nägi, et Mari vaatab jälle televiisorit. |
Ebatavalised elukutsed | Hutnitšenko, Alla | Minu nimi on Andriiko. |
Ebatüdruk | Gernet, N. | Metsas kõnnib taadike. |
Ebausk | Luts, Oskar | Kell kuus hommikul pidime olema koolis, nii ütelda tipp-topp, valmis kuulama jumalasõna ja piiblisalme - kuni kella kaheksani. |
Ebausk | Luts, Oskar | Tean, tean, mu noored sõbrad, et ebausku on praegusel ajal jäänud väheseks, aga seda on siiski veel, eriti vanema põlve hulgas. |
Edgar Valteri jalutuskäik | Vahtre, Lauri | Elas kord mees, kelle nimi oli Edgar Valter. |
Eeri kohtumine õunaga | Sits, Eve Hele | Uus päev tuli päikesepaisteline ja soe ning äratas varakult terve õunapuuaia. |
Eeskuju ja tagakuju | Tigane, Aino | Kerstil juhtus koolis iga päev midagi uut. |
Eesti = Estonia | Pusa (pseud) | Eesti on väike riik. |
Eesti ajaloo kiirkursus | Toomet, Tiia | "Kes need võõrad vallutajad olid ja mida nad siit tahtsid?" päris Liisa ema käest. |
Eesti hällilaul mõjub uinutavalt isegi Aafrikas | Sööt, Maris | See oli Gambia reisi teine päev. |
Eesti hümn | Teiverlaur, Maria | Hümn on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale, riigile ning sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. |
Eesti kass | Petrone, Epp | Aga teate, lapsed, mis ma internetist leidsin?" uhkustab emme. |
Eesti keel | Toomet, Tiia | "Eesti keelt oskamata on Eesti Vabriigis keeruline hakkama saada," oli isa Martaga nõus. |
Eesti kliima ja ilmad | Toomet, Tiia | "Me võime neile kirjutada, et juulikuus on Eestis soojad ilmad," pani Liisa ette. |
Eesti linnad | Toomet, Tiia | Lapsed uurisid kokkupandud puslet. |
Eesti lipp | Toomet, Tiia | Isa tuli töölt ja hõikas juba ukselt: "Lapsed, mul on täna midagi teie jaoks!" |
Eesti lipp | Teiverlaur, Maria | Eesti lipul on erilised värvid: sinine tähendab taevast ja usku; must on seotud mullaga, mida harime; valge näitab püüdlemist valguse poole. |
Eesti lipp ja laste lipp | Petrone, Epp | Eestimaa on nii oma, mõtleb Anna. |
Eesti lipu päev ehk loomaperede sümboolika | Leevand, Imbi | Igal riigil on oma sümboolika - vapp ja lipp. |
Eesti loomad ja linnud | Toomet, Tiia | "Mets on kodupaigaks ka paljudele loomadele ja lindudele," rääkis isa edasi. |
Eesti maakonnad | Toomet, Tiia | Mihkli, Liisa ja Marta emapoolne vanaisa Veljo ja vanaema Reet elasid Türil. |
Eesti maastikud | Toomet, Tiia | Järgmistel päevadel istus isa hilise õhtuni oma töölaua taga ning lastega tegelemiseks ei jäänud tal aega. |
Eesti maastikud | Eesti maastik on väga mitmekesine. | |
Eesti mets | Teiverlaur, Maria | Mets katab praegu ligikaudu poole Eestimaast, kuid metsaala kaldub vähenema. |
Eesti metsad ja puud | Toomet, Tiia | "Mulle meeldib Eesti ka sellepärast, et siin on nii merd kui metsa", jätkab isa. |
Eesti märk | Petrone, Epp | Täna tuli huvitav uudis!" ütleb emme Annale. |
Eesti oma hobune | Sits, Eve Hele | Sel ajal, kui meie Kihnus olime, käisid Sass, Eedi ja Maru koos isadega hobuseid üle vaatamas ning põrgus. |
Eesti põhiseadus ja riigikord | Toomet, Tiia | Isa tõi suure ümbriku ja pani laste joonistused sinna sisse. |
Eesti Rahva Muuseumi mänguasjakapp | Tartu linnas raudteejaama lähedal seisab suur vana kivimaja. | |
Eesti rahvakalender | Toomet, Tiia | Mihkel seisis juba tükk aega seinakalendri ees. |
Eesti rahvariided | Toomet, Tiia | Kõige suurem ruum memme ja taadu majs oli kunagine rehetuba. |
Eesti rahvustoidud | Toomet, Tiia | Köögist levisid tuppa mõnusad söögilõhnad ja juba hõikaski ema lõunale. |
Eesti riigi lipp | Riigilipp on püha. | |
Eesti riigi saatus 20. sajandil | Toomet, Tiia | "Ja sellest ajast ongi Eesti riik olemas," võttis Mihkel ema jutu kokku. |
Eesti riigi sünd | Toomet, Tiia | "Oma riigi loomisele eelnes pikk ettevalmistusaeg," rääkis ema. |
Eesti sünnipäev | Aavik-Vadi, Vilve | Homme peab maja külge lipu panema", teatab isa õhtul. |
Eesti taasiseseisvumispäev | Tross, Toomas | Üks suur püha on 20. augustil, see on Eesti taasiseseisvumispäev. |
Eesti Vabariigi aastapäev ehk saagu mis saab - tulgu mis tuleb | Leevand, Imbi | Ja siis see juhtuski - Okkake märkas Jänese-Miinat, kes tuli otse tema poole käes palju kaarte, nende hulgas ka Okkakese kaart - suur punane süda. |
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine | 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. | |
Eesti vabariigi sünnipäev | Urmet, Jaak | Igal inimesel on kord aastas sünnipäev. |
Eesti Vabariigi sünnipäev | Tross, Toomas | 24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev. |
Eesti Vabariigi sünnipäev | Kivirähk, Andrus | Lapsed istusid laua taga ja sõid frikadellisuppi. |
Eesti vapp | Igal riigil on oma vapp. | |
Eesti vapp | Teiverlaur, Maria | Riigi vapp on riigi sümbol. |
Eesti vapp ja hümn | Toomet, Tiia | "Kas kõikidel riikidel on oma lipp?" uuris Marta isalt. |
Eesti veekogud | Enamik maailma looduslikke veekogusid on omavahel ühenduses. | |
Eestimaa esimesed linnad | Eestimaa esimesed linnad olid Tartu, Tallinn ja Pärnu. | |
Eestimaa sünd | Seero, Tõnu | Siis, kui Eestimaad veel polnud, ujus ükskord kilpkonn meres. |
Lehed
- 1
- 2
- 3
- 4
- järgmine ›
- viimane »