Muinasjutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Kuidas kuningatütar naerma pandi | Kord elas üks vanamees oma pojaga saunas. | |
Kuidas kuradid kaotasid oma kuld- ja hõbekepid | Suust suhu käib niisugune lugu: | |
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta | Kurg on pikkade jalgadega. | |
Kuidas Kuth ja Miti pähklil käisid | Ükskord ütles Kuth Mitile: "Lähme pähkleid korjama!" | |
Kuidas Kuth oma naise Miti töökaks õpetas | Alguses oli Kuthi naine Miti kole laisk, Kuth ise oli väga töökas. | |
Kuidas Kuth rebast ehmatas | Elas kord üks rebasepiiga, kes tahtis kangesti mehele minna. | |
Kuidas Kuu endale rõivad sai | Mcallister, Angela | Kuu oli väga kurb. |
Kuidas kuu kummardas tähe ees | Cvirka, Petras | Elas üks mõisahärra ja tal oli sulane. |
Kuidas Lanski järve Lalka saar tekkis | Tare oli puust ja seisis päris järve kaldal, nii et vahused lained pritsisid lävepakule ja längus seintele. | |
Kuidas lindude vahel sõprus tekkis | Vanasti lindude vahel sõprust ei olnud. | |
Kuidas linnud endale kirjud suled said | Ennevanasti olid kõik metsalinnud kas mustad, valged või äärmisel juhul musta-valgekirjud. | |
Kuidas linnud ja loomad Daugavale sängi kaevasid | Ükskord ennemuistsel ajal otsustasid linnud ja loomad Daugava jõele sängi kaevata. | |
Kuidas loodi päike | Mcallister, Angela | Kunagi ammu Unenägude ajal, kui maailm oli alles noor, polnud taevas päikest. |
Kuidas loomad endale sabad said | Oli päev, mil loomade valitseja otsustas kõigile loomadele sabad välja anda. | |
Kuidas loomade järgi aastaid loendama hakati | Räägitakse, et väga vanal ajal ei teadnud inimesed, kuidas loomade järgi aastaid arvestada. | |
Kuidas lund hakkas sadama | Jah, just ükskord ennemuistsel ajal ei teadnud inimesed lumest veel midagi... | |
Kuidas lõpetada sõda | Petrone, Epp | Palju-palju aega tagasi elasid kõrvuti kaks hiinlaste hõimu, kes omavahel sugugi läbi ei saanud. |
Kuidas mari pettis sarvikut | Ühel maril oli järve ääres kasvava männi otsas mesipuu. | |
Kuidas mees ussikoopast õnne leidis | Parijõgi, Jüri | Kihala mõisas elas vanasti kuri härra. |
Kuidas mees varastamise maha jättis | Parijõgi, Jüri | Minu vanaisa teadis kõnelda, et kui tema poisike olud, siis elanud Vääraku küla taga üksikus talus mees, kellel olnud paha mood teiste oma näpata. |
Kuidas Metsapoole kukk õlut jõi | Kevade saabumine mõjus Metsapoole kukele õige kummaliselt. | |
Kuidas Mordho jumalat pettis | Elas kord vaene kõrtsmik, kel oli imekaunis naine. | |
Kuidas nupukas naine kavaldas üle kõrged aukandjad | Hulpach, Vladimir | Ühes teatud linnas - raske öelda, millises nimelt - elas noor naine, kaupmehe kaasa, keda märkasid kõik mehed, olgu nad vaevu täiskasvanuks saanud kollanokad või elatanud isandad, sest see naine oli väga kaunis. |
Kuidas nõunik võlukunsti õppis | Kunagi tundis üks radža suurt huvi igasuguste imede vastu. | |
Kuidas orav endale saba sai | Petrone, Epp | Ennemuiste elasid orav ja jänes sõbralikult, jalutasid sageli koos metsa vahel ringi. |
Kuidas paharetid hauakaevaja kaasa viisid | Kunagi palju-palju aastaid tagasi - nii ammu, et lugu peab õige olema, sest seda uskusid juba meie esivanemad - elas ühes vanas kloostrilinnas keegi Gabriel Grub, kes pidas kellalööja ja hauakaevaja ametit. | |
Kuidas pealik Männipuu endale nimeks sai | Mcallister, Angela | Ühel päikeselisel sügispäeval oli mets linde täis. |
Kuidas pime kuninga väimeheks sai | Peremehel oli kaks poega. | |
Kuidas poiss keisrit võitis | Kes teab mis riigis ja mis maal elas kord õel ja ahne keiser. | |
Kuidas poiss vandumise järele jättis | Parijõgi, Jüri | Sepa peremehel oli sulane-ise alles noor poisinolk, aga vali vanduma, kui vähe midagi oli. |
Kuidas põldpüüd rääkima hakkasid | Hulpach, Vladimir | Al Malik az-Zahir oli üks kõige võimsamaid Türgi sultaneid, ta oli nii ülistatud, just nagu oleks ta kandnud tervet maakera oma õlgadel. |
Kuidas rebane hundile kasukat tegi | "Sina oled ikke va isandas mies," ütles rebane hundile, kui temaga metsas kokku sai. | |
Kuidas rebane oma saba karistas | Rebane oli jalutuskäigul. | |
Kuidas rebane sai endale valge sabaotsa | Rebasel oli õnnestunud Metsapoole perenaine jõele meelitada, kui ta läbi korstna hüüdis, et karu on nende jääauku solkimas. | |
Kuidas Riia linn liivauputusest pääses | Riia linn oli ühekorra vanasarviku välja vihastanud. | |
Kuidas saunapoiss sai kuningaks | Parijõgi, Jüri | Kunagi elasid kauge metsa ääres peremees ja saunamees. |
Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai | Ükskord elas üks leskmees, kel oli esimesest naisest poeg Ants järele jäänud. | |
Kuidas siililapsed pidid saapad saama | Siiliisal ja siiliemal oli kümme siililast. | |
Kuidas soe ilm kadunud oli | Ükskord talvel sadas nii palju lund, et keegi ei saanud enam jahile minna. | |
Kuidas sulane näkkide saladused teada sai | Parijõgi, Jüri | Kord saatis peremees sulase jõe äärde kalu püüdma. |
Kuidas sääsed hobuse maha panid | Sääsed võtsid nõuks, et murravad hobuse maha. | |
Kuidas sääsed siia jäänud | Vanal ajal pidanud sääsed nõu ära Saksamaale elama minna, sest et siin raske olla läbi saada. | |
Kuidas sündis maa | Petrone, Epp | Enne seda, kui sündis maa, oli kõikjal vaid vesi, nii kaugele, kui silm ulatas. |
Kuidas sündis pikne | Mcallister, Angela | Iga kolmeteistkümne kuu tagant tulid khasi suguharu liikmed kokku, et pidu pidada. |
Kuidas sündis Suur Vanker | Mcallister, Angela | Elas kord ühe mäe jalamil orus vana naine koos oma seitsme pojaga, kes armastasid teda kogu südamest. |
Kuidas sündisid tähed? | Petrone, Epp | Kas sa oled vaadanud öisesse taevasse? |
Kuidas talumees mõisahärraga lõunastas | Karnauhhova, Irina | Istusid kord talumehed hõbepajude all, imesid piipu, lobisesid panist. |
Kuidas talupoeg päästis Tšetšžu linna | See kõik juhtus väga ammu, siis, kui meie vanaisadki veel ilmas ei elanud. | |
Kuidas tarkus ilma peale pääses | Mcallister, Angela | Kunagi annu ennemuistsel ajal kuulus kogu maailma tarkus ühele mehele ja see mees oli Kwaku Ananse. |
Kuidas tekkis Ritsa järv. | Taadid armastavad pajatada põlvest põlve muistset lugu, mis nad oma vaarisadelt on kuulnud, et sel kohal, kus praegu asub Ritsa järv, olnud ennevanasti org. |