Jutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Suur võileib | Gaspari, G. | Kalle istus õues pingil ja sõi võileiba. |
Suured mured | Aavik-Vadi, Vilve | Hommikul oli Nora tulnud Kaspari juurde ja ütelnud:"Sa pead minuga abielluma!" |
Suured nurjatud mägrad | Covey, Sean | Pühapäeviti said sõbrad tihti onu Kalevi staadionil kokku. |
Suurkõrv ja tema väikeste kõrvadega sugulased | Sits, Eve Hele | Kui me Vormsil Sassi ja Eedi onu suvemajas külas olime, tundis saar vist minus ära tõelise loodusesõbra ning esimest korda elus õnnestus mul näha nahkhiirt. |
Suurpuhastus | Normet, Haldi (varasem nimi) | |
Suursilm orav | Vilbaste, Kristel | |
Suursündmus | Hinrikus, Kadri | Marten lebas rannalinal, silmad kinni ja uhkusest lõhki minemas. |
Suurte inimeste jutud | Kass, Kristiina | Suured inimesed räägivad mõnikord imelikku juttu. |
Suurte inimeste kool | Kass, Kristiina | Kas sa tead, et mitte ainult lapsed ei käi koolis, vaid paljud suured inimesed samuti? |
Suurte koerustükkide päevik | Jalbert, Philippe | Ei ole hea mõte... |
Suusi ja kadunud uni | Reinaus, Reeli | Mul ei tule und,"ütles Suusi elutuppa astudes. |
Suve pillid | Lehepilli puhumiseks on vaja otsida kas kõrsheina või mõne teise taime õhuke leht ning suruda see pikuti kahe pöidla vahele. | |
Suvehommikul | Lember, Ira | Lilled ärkasid ja ringutasid oma kaelad sirgeks. |
Suveöö | Sokolov-Mikitov, Ivan | Metsas jõuab kätte soe varasuvine öö. |
Suvi | Jõuab kätte juunikuu. | |
Suvi | Ahpornsiri, Helen | Aasta kõige pikem päev on kätte jõudmas, päike kütab õhu aina soojemaks ja looduses kõik lokkab. |
Suvi annab sügisele maad | Jõgisalu, Harri | Sügis võttis maa oma valdusse. |
Suvi ja lasteaed | Kivirähk, Andrus | |
Suvine koidik | Sokolov-Mikitov, Ivan | Soe varasuvine öö on lõppenud. |
Suvine koolilaager | Sein, Liis | "Käes on suvevaheaeg," ohkas Saara ja vaatas igatsevalt oma koolikoti poole, millel polnud tekkinud möödunud kooliaastast mitte ainsatki kulumisjälge. |
Suvisted | Sits, Eve Hele | Täna alanud pühadel on mitu nime - suvistepühad ehk suvisted, kasepühad või kiigepühed. |
Sõbrakaardid | Ell Tee (pseud.) | Ühel päeval tõi kasvataja Kaia rühmatuppa pintslid, värvid ja kirevad paberilehed. |
Sõbrapäev ehk saagu mis saab - tulgu mistuleb | Leevand, Imbi | Okkake on seiklushuviline ja usin siilike - ei ole sellist asja, mis talle ei meeldiks või millega ta hakkama ei saaks. |
Sõda on nagu... | Kangilaski, Kristi | siis, kui sul on vedanud ja oled leidnud endale eriti mõnusa paiga õunapuude all, kuhu oma onn ehitada. |
Sõidame Tallinna | Teiverlaur, Maria | Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga. |
Sõna saab vurriluu | Toomet, Tiia | Kui mustlaslukk oli lõpetanud, veeres klõbinal kapisügavusest jutuajajate keskele vurriluu. |
Sõnad söögi sees | Kuus, Elar | Ungru pere elas sealsamas mõisas, kus meie. |
Sõnadega saab nalja | Põhjala, Priit | Pühapäeviti käib meie pere autoga poes ja turul, et terveks nädalaks söögikraami ära osta. |
Sõnajalaõis | Saksatamm, Markus | Egon vaatas kurja näoga peeglisse. |
Sõnajalg | Sits, Eve Hele | Metsaretkel möödusime ka sõnajalgadest - suurtest taimedest, mis koosnevad paabulinnusulgedele sarnanevatest lehtedest. |
Sõnakuulelik kängurupoeg | Toomet, Tiia | Väike kängurupoeg istus ema kõhu peal taskus ja vaatas teiste loomalaste mängu pealt. |
Sõnakuulmatu prügi | Saksatamm, Markus | "Karel, ole hea, vii prügi välja!" hõikas ema. |
Sõnakuulmatu sõna | Mänd, Heljo | Anne kirjutas luuletust. |
Sõnamäng | Mänd, Heljo | "Mis tähendab line?" küsib Ole emalt, aga ema ei oska vastata. |
Sõnapidajad seened | Raud, Piret | Hubasel metsalagendikult kasvas tore seeneseltskond - puravik, paar pilvikut, trobikond männiriisikad ja kärbseseen. |
Sõprus | Kozlov, Sergei | Ükskord hommikul ärkas Karupoeg ja mõtles: "Metsas on palju jäneseid, aga ainult üks neist on minu sõber Jänes." |
Sõprus | Jõgisalu, Harri | Tommi kodus on maja valvata, tema saatus päevad ja ööd ketis olla. |
Sõprus elevandi londil | Marcinkevičius, Marius | Ühes vääääga suures majas elas elevant. |
Säga ja kiisk | Vanal ajal tahtis säga minna Võrtsjärve elama, et ehk seal on parem elu kui Peipsis. | |
Säh sulle kooki moosiga | Raud, Eno | Peebu vanaema praadis köögis pannkooke. |
Särav täht ja luuleline lammas | Maran, Pamela | Ühel ööl tabas taeva kõige eredama tähe valgus ühe suikunud lambakarja unetut lammast. |
Sääriksääsk | Sits, Eve Hele | Sääriksääsk on kummaline tegelane - tal on pikad jalad ja seepärast näeb ta ka lennates õige kohmakas välja. |
Sääriksääsklane | Saksatamm, Markus | Sääseliike on maailmas üle 3500 ja neist kõigest 200 liiki kimbutavad inimesi. |
Söömine | Raud, Eno | Laula oli taldrik pudruga. |
Sügis | Ahpornsiri, Helen | Ööd lähevad pikemaks, päevad jahedamaks, puud vajuvad küpsevatest viljadest looka. |
Sügisel käib päike madalalt | Päikese päevane tee on kevadel, suvel ja talvel erinev. | |
Sügisene maaharimine | Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. | |
Sügisetaat | Reiman, Rudolf | Kõrgel mägedes asus sügisetaadi talu. |
Sügisilmad | Sügisel on ilmad jahedamad, tuulisemad, pilvisemad ja vihmasemad kui suvel. | |
Sügiskirev kuremarjalugu | Sits, Eve Hele | Sügiskuu tantsis juba õuedel, heinamaadel, põldudel, rabades ja soodes. |