Jutud

(1) | " (1) | 1 (5) | 2 (2) | 3 (1) | 4 (1) | 5 (1) | 6 (1) | 7 (1) | 8 (1) | 9 (1) | A (115) | B (10) | C (2) | D (16) | E (166) | F (10) | G (17) | H (166) | I (76) | J (141) | K (769) | L (301) | M (485) | N (92) | O (65) | P (304) | R (130) | S (264) | Š (1) | T (259) | U (58) | V (250) | Õ (36) | Ä (15) | Ö (12) | Ü (29) | X (1) | Y (1)
Pealkiri Autor Esimene lause
Varsakabjad Sits, Eve Hele Käes on mai - päike paistab ja loodus läheb iga päevaga järjest kirevamaks.
Vasikaid ajamas Jõgisalu, Harri Ühel õhtupoolikul läksid Sass ja Jass noorkarja juurde.
Vasikas Tootsen, Toivo Möö...Issver, kui juba pull!
Vaskuss Saksatamm, Markus Ssss! Ärge s-sabistage!
Vaskuss Saluri, Rein Vaskuss on õnnetu ilma jalgadeta sisalik.
Vastlaliug Ots, Loone Kiskus sulale.
Vastlapäev Parijõgi, Jüri Ema tõi juba õhtul aidast matitäie herneid, puhastas nad prügidest ja pani vanni likku.
Vastlapäev Sits, Eve Hele Vastlapäeval ei ole kindlat kuupäeva, millal seda tähistatakse - kindel on vaid, et see on alati noorkuu esimesel teisipäeval ja nõnda võib vastlapäev vahel veebruari asemel isegi märtsikuusse juhtuda.
Vastlapäev Teiverlaur, Maria Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale.
Vastlapäev ehk veerev siili-lumepall Leevand, Imbi Vahel ikka veab nende pühadega!
Vastlapäeva ilm Vastlapäeva paiku on ilmad juba kevadtalvised.
Vastlapäeva linad Laidla, Siiri Tead mida kasvataja meile täna rääkis?" küsis Karolin jäätisekuhja noolides Stassikult, kes oli samuti maiustamisega ametis.
Vedrunukk on ootusärev Moore-Mallinos, Jennifer Jack läheb nii elevile, kui lapsed, kellele ta kuulub, ta üles keeravad ja muusika mängima hakkab.
Vee ringkäik Õhus on kõikjal ja alati veeauru.
Veebruar Hinrikus, Kadri Raadios räägitakse, et Eestil tuleb varsti sünnipäev, see tähendab, et tuleb uhke pidu ja paraad.
Veebruar Koff, Indrek Tädi Sirel märkab alati, kui päike on välja tulnud.
Veebruari võlukübar Märka, Veiko Veebruar kiitles sageli teiste kuude ees, et temal on kõige huvitavam ja vaheldusrikkam elu.
Veel vana aja kildudest ja ühest väga vanast loost nendega seoses Toomet, Tiia Peale klaasikildude leidis vanal ajal vahel ka piltidega nõude tükke.
Veenev Moore-Mallinos, Jennifer Kas teadsid, et on inimesi, kes võivad olla väga veenvad ja panna sind uskuma millessegi, mille kohta tead, et see pole võimalik?
Veevedaja Raud, Eno Selle loo jutustas mulle vanaisa.
Verine kivi Kändler, Tiit Päev oli olnud koolis nagu ikka, ja kevadiselt pikk ning kohe pärast lõunat kiirustas Andrus hoovile.
Verivorst Teiverlaur, Maria Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest.
Vesi Slavina, Nadja Veel ei ole lõhna, maitset ega värvust.
Vesi ahjus Raud, Eno Peebu vanaema ja vanaisa kodus oli suur vanaaegne ahi.
Vesilik ehk triiton Saluri, Rein Seda päriskonnade sugulast on vist küll vähesed näinud, aga ta on meil täiesti olemas ja elab madalas kraavi- ja tiigivees.
Vesirott Sits, Eve Hele Kui ühel hetkel on aias puude varjus mullakuhilad, siis süüdistatakse ikka mutte.
Veski Teiverlaur, Maria Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks.
Veskilaul Enne veskite ehitamist jahvatati teradest jahu käsikiviga.
Vetelpäästja Velli Saluste, Margit Vetelpäästja Velli istub veekogu või basseini ääres kõrge puki otsas.
Viga Johanson, Marika Mari ei käinud veel koolis.
Vigiseja Jõgisalu, Harri Kauplusesse toodi värsket kala, mitu kasti kokri.
Viguritega keel Ilves, Kristi Liisa oli maal vanaema ja vanaisa juures.
Viha Hoffman, Mary Mis sind vihale ajab?
Viha Moroney, Trace Kui olen vihane, siis on mul selline tunne, nagu podiseks kõhus kuum vulkaan, mis hakkab kohe-kohe ... tuld purskama!
Vihm Raud, Eno Mõnikord sajab suvel vihma.
Vihmahõnguline liblikalugu Sits, Eve Hele Käes oli lõikuskuu.
Vihmane ilm ja loomaaed Saksatamm, Markus Janne surus nina vastu aknaruutu.
Vihmapiisk Pipa Haraštová, Helena Ühel päeval kukkus veepiisk Pipa kõrgelt-kõrgelt taevast alla.
Vihmapilve suur soov Sein, Liis Päike, päike paistab!" hüüdis Matilda ja astus paljajalu äsja niidetud murule.
Vihmaraamat on valmis! Rand, Hilli Varsti ongi tüdrukutel valmis raamat, millele nad panevad nimeks VIHMA AABITS.
Vihmase päeva pluus Seero, Tõnu Halva tujuga on mõnikord nii, et ei märkagi, kust ta tuleb.
Vihmauss Sits, Eve Hele Vihmaussid on meie vingerdavad roosaka kuuega sõbrad, kellele meeldib eriti mullas sonkida.
Vihmauss - meie abimees Kevadise maaharimisega aias on enamasti õige aeg alustada siis, kui kuldnokal on kiire käes, vihmaussid maapinnast välja poevad ning mullalõhn juba isegi avatud aknast tuppa tungib.
Vihmaussiema kübarad Raud, Piret Vihmaussiemal oli unistus.
Vihmaussilapse pimedusekartus Raud, Piret Vihmaussilaps kartis koledal kombel pimedust.
Vihmavari Nezval, Vitezslav Vihmavari on imepärane asi.
Vihmavari, kes tahtis olla kuiv. Kändler, Tiit Iga päev ostetakse poest palju vihmavarje.
Viieküüruline kaamel Saksatamm, Markus Riius on nii paha olla, tõdes Oskar.
Viies aastaaeg Petrone, Epp On imelik aeg aastast.
Viies karutükk ehk Lörtsilimonaad ja lumekruubid Pärnits, Marge Maga magusalt, väike karu," ütles Lillekäpp ja sikutas mulle teki peale.

Lehed