Jutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Marutuul ja kadakad | Jõgisalu, Harri | Merel möllas maru. |
Maskis mees toki otsas | Vilbaste, Kristel | Linnusöögimaja on südatalvel täis armsaid kollasekõhulisi tihaseid ja rohekuuelisi rohevinte. |
Massöör Maara | Saluste, Margit | Massöör Maara massaž aitab inimestel lõõgastuda ja leevendab valu. |
Mastimänd | Valter, Edgar | No on ikka pirakas poiss!" kostis pokude hulgast. |
Matemaatika | Runnel, Hando | Ükskord elas Üks. |
Mati sünnipäevalõke | Normet, Dagmar | Mati jälgis sädemete lendu. |
Mati äpardus | Pukk, Holger | Mati teeb alati ainult suuri asju. |
Matk | Hinrikus, Kadri | "Matk läbi metsa suure kivi juurde! |
Matk | Hinrikus, Kadri | See oli nüüd juba kolmas kord, millal isa lubas Marteni ja Mihkliga matkama minna, aga ikka ei saanud plaan teoks. |
Matsalu märjad niidud ja linnulaht | Sits, Eve Hele | Haapsalu linnast lõuna poole jääb Matsalu laht, mille ääres asub Matsalu rahvuspark. |
Matsutaja Mari | Kord elas meie maal väike tüdruk, kelle nimi oli Mari. | |
Matu õpib lugema | Lember, Ira | Kui isa õhtuti ajalehte luges, puges Matu ta põlvedele, ajalehe ja isa vahele. |
Me teeme vanaisale aprillinalja | Prügi, Kaja | Me rääkisime emale juba ammu, et tahame esimesel aprillil vanaisa juurde minna. |
Meditsiiniõde Margit | Saluste, Margit | Meditsiiniõde Margit töötab polikliinikus protseduuride toas, aga meditsiiniõde võib töötata ka haiglas, lastaias või koolis. |
Meemaias | Jõgisalu, Harri | Mesipuudes ehk tarudes oli vajalik olemas, et pered võiksid pika ja külma talve üle elada, kevadel varakult töösuvele vastu minna - toiduvaruks kärjekannudes mesi ning sügisel perele moonaks juurde pandud suhkrusiirup. |
Mees ja ahvid | Nurmik, M. | Kord läks mees metsa. |
Meestejutt | Rannap, Jaan | Kolm...viis...seitse...üheksa. |
Meie Anna ja vana Anna | Petrone, Epp | Mere ääres on vanad männid ja palju sammalt ja vanad rauast ristid. |
Meie Eesti | Petrone, Epp | See on meie Eesti!" hüüab emme. |
Meie esivanemate keedukolded ja -nõud | Muistsel ajal pani perenaine kumera- või teravapõhjalise savipoti elavate süte ja kuuma tuhaga täidetud keeduauku või tuhkauku. | |
Meie esivanemate usk | Lang, Valter | Eestlastel on olnud suur usk oma esivanematesse ja loodusesse. |
Meie hommikud | Tungal, Leelo | Hommikuti, küsib perenaine minult alati: "Kuidas käpp käib, Polla?" |
Meie juurviljaed | Kallak, Juhan | |
Meie kahekesi jääme alati sõpradeks | Engler, Michael | Jänes ja siil olid parimad sõbrad, keda iial nähtud. |
Meie kahekesi kuulume kokku | Engler, Michael | Oli soe kevadhommik. |
Meie kodu | Runnel, Hando | Igal kodul on omad loomad, inimesed ja muud olevused. |
Meie liigirikkaim mets - salumets | Salumetsad on meie kõige liigirikkamad segametsad. | |
Meie Marioniga | Tungal, Leelo | Meie Marioniga saame teineteisest iga päevaga paremini aru. |
Meie mängud | Metsanurk, Mait | Kui pere pärast keskhommikut puhkama heitis, läksime Kaarliga mängima kesale, kus väikesi ohakaid, kasteheinu ja hapuoblikaid kasvas, istusime maha ja hakkasime kivikestest maju ehitama. |
Meie oma sinilind-jäälind | Vilbaste, Kristel | |
Meie perekond | Lember, Ira | Meie perekonnas on kõigil hirmus palju tegemist. |
Meie teistmoodi vanemad | Alver, Anne-Mari | Prints oli tapnud lohe ning saanud kuningaks. |
Meie tähistaevas | Põhjataevas näeme kaht tähesalka - Suur ja Väike Vanker. | |
Meie vanaisa on kõige targem | Prügi, Kaja | Ma tean palju igasuguseid laule. |
Meie, teistmoodi lapsed | Alver, Anne-Mari | Kui Ats emaga silmaarstilt tuli, nägi ta esimest korda, kui palju väikesi vahvaid asju maailmas on. |
Meis ja meie ümber on vesi | Vett on kõikjal. | |
Mere ääres | Kitsik, Tiiu | Oli tavapäraselt vihmane ja uimane laupäev. |
Mereröövel | Käo, Henno | Kord igatses üks mees hirmsasti mere järele. |
Mereröövel Lusikas | Kivirähk, Andrus | Lusikas otsustas hakata mereröövliks. |
Meresõitjad | Seero, Tõnu | Kui kogu pere oli söönud, hakkasid nuudlid, mis söögi ajal laua alla olid pudenenud, igavust tundma. |
Merike vaatab merd | Aavik-Vadi, Vilve | On suvi. |
Merikese pea | Koržets, Vladislav | Oeh, mis me küll minuga peale hakkame?" muretses kord Merike. |
Merikesel logiseb hammas | Aavik-Vadi, Vilve | Merikesel logiseb ülemine hammas. |
Merisiga ja teised | Saluri, Rein | Mõned loomad on niisama lusti pärast inimese kodudesse toodud. |
Mesi | Mänd, Heljo | Vanaisal on kaks mesipuud. |
Mesi ja leib | Mänd, Heljo | Järgmisel hommikul tõrkus Andu lasteaeda minemast. |
Mesi ja saapad | Voolaid, Juhan | Elas kord suurt kasvu matsakas pruunkaru, kelle nimi oli Šaru. |
Mesilased uurimiskäigul | Ušinski, Konstantin | Tuli kevad, päike kihutas lume põldudelt; koltunud kulust tärkas värskeid helerohelisi varsi ja puude pungadest puhkes õrnu lehekesi. |
Mesilinnud | Ader, Karl | Jakob hakkab mett võtma. |
Mesine lugu | Vallik, Aidi | Vahel juhtub nii, et lapsed jäetakse natukeseks ajaks üksi koju. |