Muinasjutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Hiidkonn ja ussike | See lugu juhtus väga-väga ammu. | |
Hiiepuu heateod | Kord vanal ajal elas üks kehva saunamees külast umbes paar versta eemal suure liivamäe servas lagendikul väikeses puruvanas majakeses. | |
Hiiglane, kel polnud südant rinnus | Elas kord kuningas, kel oli seitse poega, ning neid poegi hoidis ta nii väga, et ei suutnud kunagi lahus olla kõigist seitsmest korraga. | |
Hiiglase teetamm | Šoti hiiglane Benandonner heitis pilgu üle mere Iiri rannikule. | |
Hiiglastest | Ennemuiste, kui rannikualadel ei valitsenud veel Sambor ja Mestvin, elasid Kašuubimaal hiiglased. | |
Hiir abimeheks | Elas ennevanasti mees naisega ja neil oli väike tütar. | |
Hiir ja kass | Iiri-kassi elasid vanal aeal päris sõbruses, üks ei kartnud ühte ega teene murdnud teist. | |
Hiir ja konn | Metshiir ehitas pesa ja, saanud selle valmis, märkas, et on sattunud konnale naabriks. | |
Hiir ja põder | Päike oli ammu looja läinud. | |
Hiir ja rebane | Elas kord tundras üks hiireke. | |
Hiir kassi võõrustajaks | Iir kutse kassi omale külla. | |
Hiir kassile rätsepaks | Ükskord elasid hiir ja kass. | |
Hiir kassile rätsepaks | Hiirel oli suur pere toita ja ta mõtles, mida peaks tegema, et oma lastele küllaldaselt söögipoolist hankida. | |
Hiir, kass ja kõrvits | Raud, Eno | Ühel õhtul püüdis kass hiire kinni. |
Hiir, kirbud ja pärdikud | Hulpach, Vladimir | See hiir oli kahtlemata elutark loom, kes ei leppinud tavalise uruga kusagil põllul või aasal, vaid leidis endale elupaiga hoopis rikka kaupmehe majas. |
Hiir, vähk ja sitikas | Jakobson, August | Sulane teenis ihnsat peremeest, sai aastas kopika palka. |
Hiire väimees | Elas kord uhke hiir. | |
Hiirepiiga | Kord juhtus nii, et kõndis üks mees metsaserval, kui ta äkitselt märkas, et ronk tassib hiirekest küüniste vahel. | |
Hiirepruut | Ühel talupojal oli kolm poega. | |
Hiirte pidu | Tigane, Leida | Kolm hiirt istusid toanurgas augus, nad arutasid omavahel. |
Hina ja hai | Ganeri, Anita | Kõrgel Vaikse ookeani kohal liugleb tühi kanuu nõtkelt taevaookeanil, saatjaks sädelev kalaparv. |
Hingamine on parim | Tõepoolest, see, kes teab vanimat ja parimat, on ise vanim ja parim. | |
Hinnalised pärlid | Kord kuulis juveliir, et üks kalur on leidnud oma võrgust pärli - sinise pärli, haruldasema kui jää kõrbes, kallihinnalisema kui muinasjutuline kuuhõbe. | |
Hirmul on suured silmad | Elas kord eideke, temaga koos tütretütar, keda hüüti ka LAulusuuks-Lõõritajaks-Laululinnuks, nendega koos elasid veel kana Kaagutaja ja hiir Urusistuja. | |
Hirmunud hundid | Ükskord läksid kits ja oinas, höövlilaastud seljas. | |
Hirmus elukas | Mägedes oma majakeses, fansas, elasid eite-taati. | |
Hirmuäratav lohe | Sügaval kuningas Kraki lossi all, suudmega Visla jõe poole oli tohutu koobas, kus elas kuri lohe. | |
Hirmuäratav tolmuimeja | Raud, Eno | Oli kord tolmuimeja. |
Hirvekuningas | Benarese linna naabruses asuvas metsas elas hirvekuningas Rohaka, kes valitses tuhandepealise karja üle. | |
Hobu surnud | Vares lövab obuse raipe ja kiidab: "Oo surnd ää!" | |
Hobune ja lammas söövad võidu | Hobune ja lammas olid koos niidul rohtu söömas. | |
Hobusekasvataja Tšora | Juba iidsetest aegadest on Kaukaasia kuulus oma ratsude poolest. | |
Hobuseks nõiutud noormees | Vanal ajal elanud üks vaene mees oma kaheteistkümne pojaga. | |
Hon Kil Ton - vaeste kaitsja | Palju, palju aastaid tagasi juhtus niisugune lugu. | |
Hoopleja bambus | Mcallister, Angela | Fujiyama mäe jalamil kasvasid metsas kõrvuti kaks bambust. |
Humala ja naeri tüli | Naaris:"Tere humal, rumal miis!" | |
Hunaini saapad | Mcallister, Angela | Ühel hommikul ratsutas linna kõrberändur ja märkas kingsepa töökoja ees saapapaari. |
Hundi issameie palve | Sirkan-sorkan! | |
Hundi ja härja kihlvedu | Muiste vedanud hunt ja härg kihla, kumb neist ennem Maasi Pahila küla karjamaal leiduva kivi otsa pääseb. | |
Hundi ja soku ratsasõit | Ühel peremehel oli hobune, kes teda eluaeg teeninud oli, nüid vanaks ja jõuetumaks jäänud. | |
Hundi loomine | Kunder, Juhan | Kui vanaisa oli maailma ja kõik loomad loonud, küsis ta sarvikult: "Mis sa arvad, kas mu töö pole kiiduväärt?" |
Hundi patutunnistus | See oli jälle mu vanaisa isa, kes seal hundiga sedasi... | |
Hundi tarkus | Jälle kord läinud seesama kütt Vanaküla ligidale metsa tedresid vahtima. | |
Hundi testament | Vanarahva jutu järele vanast ajast on vana hunt raskesti haigeks jäänud. | |
Hundi äpardus | Korra künnud mõisa moonamehed maad. | |
Hundid ja kitserahvas | Hint, Aadu | Hundid istusid metsas koos ja laulsid. |
Hundid kimbutavad karu | Ühevuori saaned karu ja hunt riidu ja karu, kangemb mies, teht hundiga vassa-vassa. | |
Hundid kiusavad karu | Kurista metsas olnud vanasti karusid. | |
Hundiks pandud noormees | Oli kord üks kuningas, kes toitis ühte täid klaasi sees. | |
Hundipaadimees | Muhus olnud viimati veel üks kangesti kaval ja tark unt. |